Eestis on jahinduspoliitika kujundamine ja riiklike funktsioonide täideviimine Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala ülesanne.

Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle.

Jaht on lubatud üksnes jahimaal ehk jahiuluki vabaks elamiseks sobival ja jahipidamiseks kasutataval alal. Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks ehk suurulukijahi pidamiseks moodustatud aladeks. Jahindustegevust korraldatakse maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes.

Jahipiirkonnad

Jahipiirkonnad moodustatakse keskkonnaministri määrusega ja antakse kasutusse jahipiirkonna kasutusõigusloaga asukohajärgse Keskkonnaameti poolt. Jahipiirkonna kasutusõigusluba kehtib 10 aastat.

Lääneranna valda (ka osaliselt) jäävad jahipiirkonnad Keskkonnaregistris:

• Aruvälja jahipiirkond (kasutaja Pärnumaa Jahimeeste Liit)
• Halinga jahipiirkond (kasutaja Halinga Jahimeeste Selts)
• Jäärumetsa jahipiirkond (kasutaja Jäärumetsa Jahiselts)
• Kasari jahipiirkond (kasutaja Kasari Jahiselts)
• Koonga jahipiirkond (kasutaja Pärnumaa Jahimeeste Liit)
• Lihula jahipiirkond (kasutaja Lihula Jahiselts)
• Lõpe jahipiirkond (kasutaja Pärnumaa Jahimeeste Liit)
• Massu jahipiirkond (kasutaja Massu Jahiselts)
• Saulepi jahipiirkond (kasutaja Uus-Varbla Jahiselts)
• Tuudi jahipiirkond (kasutaja Tuudi Jahiselts)
• Vana-Varbla jahipiirkond (kasutaja Pärnumaa Jahimeeste Liit)
• Vatla jahipiirkond (kasutaja Vatla Jahiselts)

Jahipiirkondade kasutajate kontaktinfo on leitav Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehelt ja Jahise infosüsteemist.

Jahipidamisõiguse tasu

Jahipidamisõiguse tasu peavad maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna.

Informatsioon ja juhised tasumise kohta on leitavad Keskkonnaameti veebilehel.

• Jahipidamisõigus (Keskkonnaamet)

• Jahiseadus
• Jahieeskiri
• Relvaseadus
• Eesti Jahimeeste Selts
• Jahis (Jahilubade infosüsteem)
• Jahindus (Keskkonnaministeerium)