Kalapüük

24.03.23

Harrastuspüük

Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õngepüüki ja harrastuspüüki.
Harrastuspüük jaguneb omakorda kaheks – harrastuspüügiõiguse alusel püügiks ja kalastuskaardi alusel püügiks.

Harrastuspüük

Õngepüük

Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta igaüheõigus ning selle alusel võib püüda kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul. Püügil peab järgima kalapüüginõudeid.

Harrastuspüügiõigus

Rohkema kui ühe lihtkäsiõngega või teiste sportlike püügivahenditega püük käib harrastuspüügiõiguse alusel. Harrastuspüügiõigus annab loa kalastada üheaegselt kuni kolme sama- või eriliigilise püügivahendiga.

Harrastuspüügiõigus võib olla nii tasuta kui ka tasuline.

Harrastuspüügiõiguse soetamine kalaluba.ee veebilehel

Kalastuskaart

Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada erinevaid piiranguid nii püügivahenditele kui ka püügipiirkondadele.
Piirangute puhul annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. Kalastuskaart on alati tasuline ja selle annab Keskkonnaamet.

Kalastuskaardi taotlemine (Keskkonnaamet)

Kutseline kalapüük

Kutselise kalapüügi korraldusega (sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja püügiarvestus) tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet. Luba antakse vaid äriregistris registreeritud ettevõtjale.
Kutselise püügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) võib kala püüda vaid kaluri või kalalaeva püügiloa olemasolul.

Kalamajandus ja kutseline kalapüük (Maaeluministeerium)
Kutseline kalapüük (Põllumajandus- ja Toiduamet)

Toimetaja: EERO SAHK