2022. aasta sügisest tuleb kõigil, kes veel toidujäätmeid eraldi ei kogu, hakata neid liigiti koguma. Nimelt jõustus jäätmeseaduse muudatus, mille järgi peab kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid kohapeal ei kompostita. See tähendab seda, et toidujäätmete kogumine hakkab toimuma täpselt nii nagu praegu segaolmeprügi kogumine – iga kinnistu omanik, olenemata sellest, kas kinnistu asub tihe- või hajaasustuses, peab muretsema endale kogumismahuti biojäätmete kogumiseks, mida hakkab  tühjendama jäätmevedaja. Biojäätmete konteinerit on võimalik tellida alates 2022. aasta sügisest, mil jõustub uus korraldatud jäätmeveo hange. Biojäätmete üleandmise kohustusest vabastatakse ainult need isikud, kes oma kodus aia- ja toidujäätmeid komposteerivad ning nemad eraldi biojäätmete konteinerit muretsema ei pea.

Kuidas teha head komposti?
Kompostimine kui protsess toimub tänu mikroorganismidele, kes kasutavad biolagunevaid jäätmeid oma elutegevuseks, mille tulemusel tekib mineraalide rikas muld. Hea komposti saamiseks ongi vaja täita just mikroorganismide põhivajadused – anda neile piisavalt toitained, õhku ja vett.

Kompostimise nipid:

• Pane pooleks värsket ja kuiva materjali – Mikroorganismid vajavad toiduks süsinikku ja lämmastikku ning seda õiges koguses. Kõige parem kompostisegu on selline, kus on umbes pooleks lämmastikku ehk värsket materjali (näiteks värskelt niidetud muru, toidujäätmeid) ning süsinikku ehk kuiva materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru). Kompostides tuleb jälgida, et segamini oleks nii värske ja kuiv materjal, sest siis tõuseb kompostis temperatuur, mis tagab kompostimise protsessi. Parim viis on laduda värske ja kuiv materjal kihiti, nii on kindel et komposti ei pea hakkama hiljem eraldi segama.
• Lisa komposti õhulist materjali – Ilma piisava õhuta hakkavad biolagunevad jäätmed kompostis lihtsalt mädanema ja haisema. Hea kompost ei haise kunagi, seega kui tunned ebameeldivat haisu, siis võid olla kindel, et kompostis liiga vähe õhku. Õhulisuse tagamiseks on lisa kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid.
• Jälgi komposti niiskustaset – Liigne niiskus (pluss vähene õhk) hävitab vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema. Liigne kuivus aga ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Hea kompost peaks kergelt niiskusest läikima. Niiskuse kontrollimiseks pigista komposti ja kui sellest eraldub paar tilka vett, on kompost parajalt niiske. 

Vaata-loe kompostimise kohta lisaks:

• Kompostimine (Vikipeedia)
• Kompostiljon.ee
• Erinevad kompostimise viisid
• Kuidas alustada kompostimist?
• Mida kompostrisse panna?
• Kompostimine kodumajapidamises (Keskkonnaamet)