Pakendimaterjalide märgistused
Pakendimaterjalide märgistused – millist pakendit eelistada?
Pakendite ringlussevõtu lihtsustamiseks kantakse pakendite peale märgistus selle kohta, millisest materjalist antud pakend tehtud on. Selline pakendite märgistamine on kahjuks veel pakenditootjatele vabatahtlik, aga õnneks on väga paljud pakenditootjad märgistusega kaasa tulnud. Pakendeid märgistatakse numbrite ja lühendite abil (mõnikord on kirjas ainult number või ainult lühend, mõnikord mõlemad). Näiteks erinevad paberpakendid on märgistatud numbritega, mis jäävad vahemikku 20–39 (levinumad on 20, 21 ja 22) ning nende kõigi lühendiks on PAP, seevastu on plastpakendid märgistatud numbritega 1–19, kuid erinevalt paberist on igal plastil eraldi oma lühend (näiteks PET, PS jt). Eelkõige on pakendite märgistus oluline just jäätmekäitlejale, kuna ringlusse võtta ei saa pakendeid, mille koostis on teadmata.
Tarbija jaoks ei ole väga oluline see, millise paberpakendiga parasjagu tegemist on, aga tarbija saab teha märgistuse abil teadliku valiku – kas osta toode, mis on pakendatud monomaterjalist pakendisse või komposiitpakendisse. Nimelt ei ole täna veel komposiitpakend just kõige parem valik, sest komposiitpakend on valmistatud mitmest erinevast materjalist, mis ei ole füüsiliselt üksteisest eraldatavad, seega on neid kas keeruline või mõnel juhul isegi võimatu ümber töödelda. Kui monopakendite peal on lühendid näiteks PAP, FE või PS, siis kõik komposiitpakendid märgistatakse C/põhimaterjal (näiteks C/PP, C/PAP). Seega, kui näed pakendi peal lühendeid, kus on kasutatud kaldkriipsu, võid olla kindel, et tegemist on komposiitpakendiga. Lisaks saab tarbija teha märgistuste abil teadliku valiku hoidmaks iseenda tervist (seda just plastpakendite, aga ka muude plasttoodete valimisel).
Terviseohutus – millist plasti võtta, millist jätta?
Tarbija saab teha märgistuste abil teadliku valiku hoidmaks iseenda tervist. Paber-, klaas- ja metallpakendid on ohutud, kuna neist ei kandu toidu sisse kahjulikke aineid, mis võiks meie tervist mõjutada. Tänapäeval on aga paljud tooted pakendatud erinevatesse plastpakenditesse, kuna plastidel on palju häid omadusi – näiteks plastpakendi abil säilivad toiduained paremini. Pealtnäha tunduvad plastid kõik samasugused, kuid tegelikult on need väga erinevad – ühed on omaduselt lekkekindlamad, teised aga elastsemad ja pehmemad. Samuti sisaldavad erinevad plastid erinevaid, sh ohtlikke aineid. Konkreetsest erisusest lähtuvalt tulenevadki erinevatel plastidel erinevad kasutuskohad, tagades tervise ohutuse, kuid inimese enda poolt valesti plasti kasutamine võib siiski tekitada olukorra, et soetatud plast võib kahjustada tarbija enda tervist.
Plastmaterjalide märgistuste ♺ selgitused.
♳ PETE või PET – levinum plast pakendite kasutamisel, kuna on kergesti ümbertöödeldav, kuid ei ole mõeldud korduvkasutamiseks. Lühiajalisel kasutamisel ohutu, aga pikaajalisel kasutamisel ja kõrgemal temperatuuril võib plastist eralduda toksilisi aineid, mis erituvad sisusse. Seega ära jäta karastusjoogipudelit pikaks ajaks päikese kätte või ära pane antud plasti mikrolaineahju – nii võid lisaks joogile või söögile ka toksilisi aineid manustada.
♴ HDPE või PE-HD – ohutum plast, kuid siiski ei sobi näiteks kuumade jookide pakendamiseks (võib lekitada kemikaale, mis võivad mõjutada inimese rakustruktuuri). Pakendit võib korduvkasutada, kuid mitte panna mikrolaineahju.
♵ V või PVC – korduvkasutamist ei soovitata ftalaatide tõttu, mida kasutatakse materjali pehmendamiseks. PVC ei sobi nt toidu- ja jooginõude materjaliks. Tugev plast, ilmastikukindel ja seda kasutatakse väga palju väljaspool toiduainetetööstust. Võimalusel vältida kasutamist.
♶ LDPE või PE-LD – üks ohutumaid plaste, mida võib korduvkasutada.
♷ PP – kuumakindel plast, mille kasutamine on ka mikrolaineahjus suhteliselt ohutu (aga tasub siiski eelistada klaasanumas kuumutamist). Pakendit võib korduvkasutada.
♸ PS – antud plast sisaldab mitmeid toksilisi, sh vähki tekitavaid aineid. Ära hoia toitu antud pakendis pikalt ning võimalusel väldi selle kasutamist. Mikrolaineahju ei tasu pakendit panna, kuna temperatuuri tõusuga suureneb ohtlike ainete eritumine toidu sisse. Kindlasti ei tohiks pakendit korduvkasutada. Antud plasti kasutamine on keelatud alates 2021. aasta juulist.
♹ OTHER või O - siia võivad kuuluvad paljud erinevad plastid, seetõttu ei ole võimalik täpselt öelda, millist mõju antud märgisega konkreetne plastpakend inimorganismile avaldab. Pakendit pole mõistlik kuumutada ega korduvkasutada.
- Pakendid (Keskkonnaministeerium)
- Mida tähendavad märgid (plast)pakenditel (Ragn-Sells AS)
- Juhend: milline on ohutu plastik? (Novaator.ee)
- Recycling codes (Wikipedia)