Eriplaneeringud

Tuuleparkide eriplaneeringu alad 2 ja 2a

Eriplaneeringu kehtestamine alal 2

Lääneranna Vallavolikogu kehtestas 27.02.2025. a otsusega nr 219 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas" osaliselt tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alal 2.

Planeeringulahendus

Eelvaliku ala 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala suurus on 448 ha. Eelvaliku alast suurem planeeringuala (719 ha) hõlmab planeeritud tuulikute alused katastriüksuseid kogu ulatuses, v.a Varbla metskond 63. Ala asub hõredalt asustatud piirkonnas, lähimad külakeskused jäävad 1,5-2 km kaugusele: Piha küla ca 1,5 km lõunasse/edelasse, Helmküla ca 1,5 km läände, Varbla ca 1,6 km edelasse ja Raheste (Aruküla) ca 2 km edelasse. Valdava enamuse alast 2 moodustab metsamaa, vähemal määral on esindatud põllumaa, rohumaa ja muu maa.

Detailse lahenduse aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne ning selles toodud tingimused (kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 08.05.2025 otsusega nr 107).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel ja tuulikute asukohtade kavandamisel lähtuti eriplaneeringu I etapi aruandes esitatud põhimõtetest, tingimustest ja soovitustest; KSH-des esitatud soovitustest ja leevendavatest meetmetest, uuringutest (linnustik, nahkhiired, taimestiku) tuulikute ja taristu kavandamise tehnilistest põhimõtetest, seadusandlusest ning koostööst valitsusasutustega ning kaasatud isikutega.

Eriplaneeringu ala 2 detailse lahendusega (eriplaneeringu II etapp) on määratud kavandatavate tuulikute jt juurdekuuluvate ehitiste ehitusõigused ning kehtestatud eriplaneering on ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise alus.

Eelvaliku alal 2 on planeeringuga määratud ehitusõigus 19 elektrituuliku püstitamiseks.

Tuulikute alused krundid on moodustatud katastriüksuste alusel, st planeeringu lahendusega katastriüksuste piire ei muudeta v.a. Varbla metskond 63 katastriüksus (kt 43001:001:1373, pindala 4192,48 ha). Varbla metskond 63 katastriüksusele on tuulikutele planeeritud kaks krunti. Ülejäänud Varbla metskond 63 jääb planeeringualast välja. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks on kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.

Igale krundile on määratud hoonestusala ja selles tuuliku vundamendi ehitusala. Vundament peab jääma tuulepargi eelvaliku ala piiridesse. Tuulikute rootorilabad võivad ulatuda üle eelvaliku ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek.

Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Hoonestusala on määratud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel vajadusel rajatist mõningal määral nihutada. Samal eesmärgil on ka tuuliku vundamendi ehitusala määratud suurem kui eeldatav vundamendi ulatus. Lõplik vundamendi lahendus selgitatkse pärast tuulikutootja väljavalimist ning ehitusgeoloogia tegemist.

Tuulikud on planeeritud suhtelise kõrgusega kuni 288 m (tiiviku laba kõige ülemises asendis) ja ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m². Suurim lubatud ehitisealune pind tuleneb planeeritud tuuliku maksimaalsest rootori raadiusest, laba pikkuseks on kavandatud kuni 90 m.

Planeeringualale hooneid kavandatud ei ole. Lubatud on alajaam(-ad). Alajaama(-de) ehitus lahendatakse eraldi menetluses, kui on selgunud vajalik alajaamade arv ja asukoht.

Tagada tuleb maaparandussüsteemide toimima jäämine.

Juurdepääsuteede kavandamisel arvestati tuulikute osi transportivate sõidukite ja ehitustehnika mõõtmetega ning tuuliku osade mõõtmetega. Tuulepargi põhjaosale on juurdepääs kavandatud Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt algavalt Helmküla teelt ning kasutades olemasolevat Kuluka-Matu metsateed, pargi lõunaosale Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Igale tuulikule kavandatud montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja tuuliku detailide hoiustamiseks. Eraldi parkimiskohti tuulikute juurde kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on võimalik parkida montaažiplatsil. Teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.

Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvaliku alale kui sellest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium väljendas 15.01.2024 kirjas nr 14-3/3892-1 seisukohta, et tuuleparki põhivõrguga ühendava maakaabli kavandamisel võib eriplaneeringu lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult planeeringu alale. Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht. Tuulikud on planeeritud ühendada alajaamaga juurdepääsuteede äärde kavandatud elektri maakaabelliinidega. Tuulepark ühendatakse elektri põhivõrguga maakaablitega, liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (33402:002:0165). Planeeringus on põhimõtteline elektriliinide asukoha skeem. Tuulikute sideühenduse tagamiseks on kavandatud side maakaabelliin, mis tuleb paigutada elektrikaabliga samasse trassikoridori. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus antakse projektiga.

Planeeringuga on määratud servituutide seadmise vajadused.

Tuulikupargi detailse lahenduse koostamisel arvestati võimalikult KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatusettepanekutega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada.

Detailse lahenduse ja selle KSH koostamisel määrati kindlaks tuulikutele lähimad müratundlikud alad ja arvestati kavandatavate tuulikute ja olemasoleva Mäli tuulepargi müra võimaliku koosmõjuga; teadvustati tuulikute võimalikku visuaalset mõju. Kuigi kavandatavate tuulikute osa müra koosmõjus on väiksem kui olemasolevate tuulikute osa, on uute tuulikute kavandamisel ning koosmõju hindamisel KSH soovituseks tagada olukord, mille korral öisel ajal erineval ajal rajatud tuulikuparkide vahelistes elamupiirkondades sisuliselt täiendavat müra mõju ei lisandu. Tuulikupargi kavandamisel lähtuti rangemast elamualade müraalasest nõudest ehk öisest tööstusmüra sihtväärtusest 40 dB.

Tuulikute poolt tekitaava varjutuse leevendusmeetmete väljatöötamisel arvestati planeeritud tuulikute ja olemasoleva Mäli tuulepargi koosmõjuga, et vältida planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist elamualadel.

Planeeringu elluviimise tingimused ja võimalused sisalduvad planeeringu seletuskirjas.

Asjakohased mõjud

Kavandatud tuulepargi alal ja selle vahetus läheduses ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Samuti ei asu ala maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul. Eeldatavalt tuulikupargil olulist otsest või kaudset ebasoodsat mõju ümbritsevatele kultuuriväärtustele ei ole.

Planeeritud tuulepark asub lähimatest külakeskustest vähemalt ca 1,5 km kaugusel ning lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel, mistõttu eeldatavalt otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Tuulepargi mõju maakasutusele on lokaalne – tuulikute alune metsamaa muudetakse tootmismaaks. Positiivne mõju piirkonna maakasutusele avaldub eelkõige kaudselt, nt. infrastruktuuri parendamise või n-ö võrgutasuta otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu.

Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem kaudsed, ilmnedes nt elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Vähesel määral võib kohalike inimeste teenuseid vaja minna ka nt kasutusetapis maatükkide hooldamiseks. Kuna tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse eeldatavalt tööjõud pigem piirkonda sisse. Seetõttu ei ole tuuleparkide rajamisega oodata olulist otsest mõju kohalike elanike tööhõivele.

Tuuleparkidel on kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu. Häiringut võivad põhjustada nii visuaalne mõju, müra kui ka varjutus. Tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne muutus maastikus, mis tingib visuaalse mõju tajumise. Tuulikute nähtavus sõltub ühelt poolt vaatepunkti ümbritsevast keskkonnast, teiselt poolt aga ka otseselt ilmastikuoludest. Vaadet mõjutavad ka vaatluspunkti läheduses paiknevad elemendid (kõrgemad hooned, kõrghaljastus jne).

Eesti õigusaktid visuaalseid mõjusid ega nende hindamist ei käsitle, selle kohta puuduvad ka normid ja standardid. Tuulikute nägemisest tekkiv visuaalne mõju sõltub vaatleja subjektiivsest tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest. Samuti on visuaalne mõju otseselt seotud maastiku omadustega (metsasus, reljeef jms). Visuaalse mõju vähendamiseks saab vähendada tuulikute nähtavust nt kasutades vaatepunkti läheduses vaadet varjavaid elemente (peamiselt haljastust).

Tuulepargi rajamine võib avaldada kaudset negatiivset mõju tuulepargist mõne kilomeetri kaugusel paiknevate elamute kinnisvara väärtusele. Samas mõjutavad kinnisvara väärtust väga erinevad tegurid. Ka ei pruugi piirkonnas kinnisvara soetamisest huvitatud isikutel olla kinnistu osas emotsionaalset väärtust, vaid sellest olulisem võib olla näiteks arenev infrastruktuur. Võimalikud on lahendused, kus talumistasust saadav rahaline hüve kompenseerib häiringust tuleneva negatiivse mõju või ruumilise keskkonna kaasajastamine võib hoopis piirkonna atraktiivsust suurendada ning kinnisvara väärtus võib ka tõusta.

Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 553 toob tuulepargi ehitamine nii kohalikule omavalitsusele laiemalt kui kohalikele elanikele kitsamalt kaasa rahalisi hüvesid, mis on otsene positiivne mõju. Elanikele makstakse hüveks pool kohalikule omavalitsusele makstud tuulepargi talumistasust, mis omakorda sõltub nii tuulikute võimsusest, tuuleenergia aasta toodangust, kui ka keskmisest elektri börsihinnast ning kohaliku valla volikogu poolt määratavast talumismäärast.

Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Mõju majandusele on positiivne luues võimaluse arendada piirkonnas energiamahukat ettevõtlust, valda laekuva tuulikute talumistasu kasutamine elavdab kohalikku majanduskeskkonda. Suureneb riigi elektri varustuskindlus ja energiajulgeolek.

• Kehtestamise otsus (dokumendiregister)
• Planeering (dokumendiregister)
• Planeering (Planeeringute andmekogu)

Eriplaneeringu I etapp (eelvalik)

Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402

Lääneranna Vallavolikogu 10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6505392

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse avalik väljapanek

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) I etapi tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobiva asukohana välja eelvalikualad alad nr 2 ja 2a, nr 3 ja 3b ning nr 5 ja 5a. 

Eelvaliku alad 3 ja 3b paiknevad kõrvuti Vatla, Kiska, Paatsalu, Sookalda ja väga väikeses osas Paadrema küla territooriumil, pindala kokku ligikaudu 920 ha. Vastavalt eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele ei esine aladel 3 ja 3b tuulepargi rajamist välistavaid kriteeriume.

Eriplaneeringu menetlus eelvaliku alade 3 ja 3b osas on jõudnud detailse lahenduse koostamise etappi (eriplaneeringu II etapp). Detailse lahendusega määratakse kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded, sealhulgas tuulikute arv, paiknemine, kõrgus, vajalik taristu ning keskkonnamõju leevendamise meetmed.

Lääneranna Vallavalitsus korraldab kohaliku omavalitsuse tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alade 3 ja 3b detailse lahenduse avaliku väljapaneku 30.07.2026 – 30.08.2026 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel  https://www.laanerannavald.ee

Planeeringulahendus on läbinud planeerimisseaduse § 116 kohase kooskõlastamise ja arvamuste küsimise menetlusetapi mille tulemusel planeeringulahendus muutus. Algselt kooskõlastamisele esitatud lahendusega võrreldes vähendati kavandatavaid tuulikupositsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, muutus paari tuulikupositsiooni asukoht ning planeeringuala pindala vähenes üle 2 korra. Vatla, Kiska ja Paatsalu külas asuva planeeringuala pindala on ligikaudu 420 ha. Muudatused tulenesid planeeringumenetluse kestel ilmnenud looduskaitselistest piirangutest, mistõttu loobuti tuulikupositsioonide kavandamisest eelvalikuala 3 kirde- (positsioonid WTG2, WTG5, WTG6) ning kagunurgas (positsioonid WTG11, WTG15, WTG17, WTG19 ja WTG20). Tuulikupositsioonide muudatused on kajastatud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b avalikus kaardirakenduses (https://dge.ee/maps/Laaneranna-3-3b/). Koos eriplaneeringuga on avalikustatud planeeringu PlanS § 116 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

Detailse lahenduse koostamisel arvestati II etapi KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad teemavaldkondi: maakasutus, visuaalne mõju, müra, varjutamine, kultuuriväärtused, pärandkultuuriobjektid ning väärtuslikud maastikud, Natura 2000 linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi, jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, varjutuse, linnustiku ja nahkhiirte osas.  KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on planeeringu lisaks.

Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus soovi korral avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta arvamust. Arvamusi on võimalik edastada kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele kuni 30.08.2026 e-posti aadressil [email protected] või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele ja asutustele teatab Lääneranna Vallavalitsus oma põhjendatud seisukohad arvamuste kohta ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Avalikul väljapanekul olevad dokumendid ja lisainfo:

Avalikule väljapanekule esitatud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 3 ja 3b ning detailse lahenduse KSH aruanne; Kooskõlastused ja esitatud arvamused (dokumendiregister): https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7490633

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b avalik kaardirakendus: https://dge.ee/maps/Laaneranna-3-3b/

Kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitatud (22.07.2025) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 3 ja 3b ning detailse lahenduse KSH aruanne: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7011738

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne (sh ala 3): https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5837266

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruande lisa 5 (ala 3b): https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6507323 

Lääneranna Vallavolikogu 10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6505392

Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402

Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsus nr 197 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”. https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/4298161