Tutvustus ja asukoht

Asukoht

Lääneranna vald asub Pärnumaa lääneosas, piirnedes põhjas Läänemaa ning idas Raplamaa ja Pärnumaa omavalitsustega. Valla territoorium ulatub Matsalu lahe kallastelt Liivi lahe rannikuni ning hõlmab mitmekesiseid ranniku-, metsa- ja põllumajandusmaastikke.

Piirkonna oluliseks liiklussõlmeks on Virtsu, mis ühendab mandri-Eesti Saaremaaga ning on olnud aastakümneid väravaks Lääne-Eesti saartele. Lihula kujutab endast piirkondlikku keskust, kus paiknevad peamised avalikud teenused, haridus- ja kultuuriasutused.

Asukohana pakub Lääneranna tasakaalu ligipääsetavuse ja loodusläheduse vahel. Siit leiab nii rahulikud rannakülad kui ka olulised ühendused ülejäänud Eestiga.

Lääneranna valla asukoht Google kaardil

Lihula linn

Lihula on Lääneranna valla ajalooline keskus ja üks Lääne-Eesti olulisemaid vanu asulapaiku. Linna identiteet on kujunenud Lihula linnuse ja selle ümber arenenud asustuse kaudu, mille juured ulatuvad üle 800 aasta tagasi.

Lihula paikneb looduslikul kõrgendikul, kust omal ajal avanesid kontrollteed Matsalu lahe suunas ja ümbruskonna asustuse üle. Juba 13. sajandil kujunes siia piiskopkondlik ja orduvõimu tugipunkt, mis andis Lihulale olulise rolli Lääne-Eesti ajaloolises arengus. Aja jooksul on linnus hävinud, kuid selle asukoht ja kihiline kultuurikiht on tänaseni selgelt tajutavad maastikus.

Arheoloogilised uuringud on näidanud, et Lihula piirkonnas leidub erakordselt hästi säilinud ajaloolisi kihistusi alates varasematest asustusjälgedest kuni keskaegse linnuse ja hilisema asustuseni. Seetõttu on Lihulat nimetatud ka omamoodi “Eesti Pompeii'ks”, kus eri ajastud on üksteise peale ladestunud.

Tänasel päeval on Lihula väikelinn, kus kohtuvad ajalooline pärand, kohalik elu ja teenused. Siin asub Lääneranna valla halduskeskus, samuti muuseum, haridus- ja kultuuriasutused ning aktiivne kogukonnaelu.

Lihula on koht, kus ajaloo sügavus on nähtav nii maastikus, arhitektuuris kui ka igapäevases linnaruumi tunnetuses.

Virtsu alevik

Virtsu on Lääneranna valla läänepoolseim asula, mis paikneb Väinamere ääres Virtsu poolsaarel. Tegemist on ajaloolise sadamapaigaga, kus meri, maantee ja saartele suunduv ühendus on kujundanud nii asula arengut kui ka igapäevaelu rütmi.

Virtsu on olnud oluline merevärav mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Siit algab praamiliiklus Saaremaale ning läbi aegade on just see andnud Virtsule strateegilise ja majandusliku tähtsuse kogu piirkonnas.

Asula kujunes sadama ümber välja 19. sajandi lõpul, kuid piirkonna ajalugu ulatub märksa kaugemale: Virtsu ja selle ümbrus on olnud seotud keskaja mõisate, vasallilinnuse ja rannikumerega seotud asustusega, mida on ajalooallikates tuntud ka Werderi nime all. Poolsaare strateegiline asend Suure väina ääres on sajandite vältel teinud sellest olulise liiklus- ja kaitsepunkti.

Tänasel päeval on Virtsu väike, kuid aktiivne alevik, kus toimivad kool, kogukonnateenused, sadam ning tegutsevad mitmed ettevõtted ja kogukondlikud algatused. Olulise osa Virtsu identiteedist moodustabki tugev kogukonnatunne ning kohalik algatusvõime, mis hoiab elu siin aastaringselt toimivana.

Virtsu eripära on selle looduskeskkond: vahetus läheduses asuvad Puhtu poolsaar ja Laelatu puisniit, mis kuuluvad Euroopa liigirikkaimate ja teaduslikult väärtuslike looduskoosluste hulka. See loob haruldase kombinatsiooni mereäärsest asulast, aktiivsest sadamast ja rahvusvaheliselt hinnatud loodusmaastikest.

Virtsu on koht, kus kohtuvad liikumine ja rahu; see on nii värav saartele kui ka omaette sihtkoht Lääne-Eesti rannikul.

Koonga küla

Koonga on Lääneranna valla idapoolne piirkond, kus laiuvad avarad põllumajandusmaastikud, metsad ja väikekülad, mis on kujunenud sajandite jooksul rahulikuks, kuid elujõuliseks maa-asustuseks. Tegemist on piirkonnaga, kus Eesti maaelu rütm on eriti selgelt tajutav: hajus asustus, tugev kogukonnatunne ja tihe seos loodusega.

Koonga piirkonna kujunemislugu on seotud ajalooliste mõisate ja kihelkondliku asustusega, mille mõju on siiani märgatav nii asustusstruktuuris kui ka kultuurilises kihistuses. Siinsed külad on kasvanud välja põllumajandusest ja metsakasutusest, mis on olnud piirkonna elu ja majanduse aluseks läbi põlvkondade.

Tänasel päeval on Koonga rahulik elupiirkond, kus hinnatakse privaatsust, looduse lähedust ja traditsioonilist maaelu. Koonga eripära on selle avarus: siin on ruumi nii tegutsemiseks, elamiseks kui ka vaikuseks. Maastik vaheldub põldude, metsade ja väikeste asulatega, luues tasakaalustatud ja looduslähedase elukeskkonna.

Koonga on Lääneranna osa, kus aeg liigub rahulikumalt ning kus maa ja inimene on olnud pikka aega omavahel tihedalt seotud.

Varbla küla

Varbla on Lääneranna valla rannikuala, kus meri on läbi sajandite olnud nii ühendaja, elatusallikas kui ka inspireeriv osa kohalikust elukeskkonnast. Tegemist on piirkonnaga, kus pikk rannajoon, väikesaared ja mereline eluviis on kujundanud nii asustuse kui ka kultuurilise olemuse.

Varbla ajalugu on tihedalt seotud rannikumere, kalanduse ja hajali paiknevate küladega. Siinne asustus on kujunenud looduslikult sobivates paikades, kus meri on olnud nii ühendaja kui ka elatusallikas. Rannikukülad ja sisemaa külad moodustavad ühtse, kuid mitmekesise terviku.

Tänasel päeval on Varbla vaikne ja looduslähedane piirkond, mida iseloomustavad rohked suvekodud, puhas loodus ning rahulik elukeskkond. Piirkond on hinnatud nii püsielanike kui ka suvitajate seas, kes otsivad mereäärset rahu ja looduslikku vahetust.

Varbla rannikut ilmestavad liivarannad, roostikud ja väikesaared, mis loovad tugeva sideme merega. See on piirkond, kus meri ei ole ainult vaade, vaid elu loomulik osa.

Varbla on koht, kus silmapiir algab merest ja elu kulgeb looduse rütmis.